pühapäev, 20. veebruar 2011

Enn Eesmaa: Otse ja omadega

Kuulun nende inimeste hulka, kes loengutest ja monoloogidest rohkem hindavad dialooge, otsekontakte inimestega. Pooldan silmast silma rääkimist ja võimalust ükskõik, mis teemal asju arutada. Olen niiviisi harjunud oma teleajakirjaniku intervjuude - aastaist peale, mil olin tuhandetes kodudes vaata, et peretuttav, mis sest et vaid ekraanilt. Mulle on tänaseni harjumuspärane suhtuda kõigisse inimestesse ühtemoodi lugupidava tähelepanuga, sest aastakümneid kutsusin teid headeks, tihti koguni kalliteks vaatajateks. Minu jaoks polnud see pelk sõnakõlks või viisakas vormitäide. Seepärast pean ennast tänagi pisut ebatüüpiliseks poliitikuks, sest mul on raske oma oponentide ja poliitiliste vastaste suhtes vaenulik olla. Nii mõnelgi kukub see sootuks paremini ja vihasemalt välja. See ei tähenda, et ma tihti nõustun kõigi ideede või ettepanekutega, mis välja käiakse. Ma lihtsalt püüan oma seisukohti argumenteeritult kaitsta, mulle ebasobivaid ideid kritiseerida ning Riigikogu suures saalis hääletada nii, nagu mulle õigem tundub. Mulle ei meeldi tigedad ja läbinähtavalt omakasumaiad inimesed. Sellistel on üsna raske poliitikas kaua ja edukalt vastu pidada, sest nad kipuvad üksi jääma. Suhtlemise hõlbustamiseks püüan tänagi e-kirjade asemel rohkem inimestega otse näost näkku suhelda, eriti kui tegemist on olulise teema või küsimusega. Kui kokku saada pole võimalik, räägin meelsasti vähemasti telefoni teel, et kohe saaks nõustuda, või vastu vaielda. Teise inimese hääletoonist, rääkimata kehakeelest saab ju nii palju välja lugeda ka siis, kui otsesõnu ei öeldagi.
  Just ennekõike uute suhtlemisvõimaluste pärast olen väga rahul, et neil valimistel kandideerin Järva- ja Viljandimaal. Nii saan tuttavaks paljude uute inimestega, näha ja kuulda seda, mis rahvale nendes maakondades, valdades, linnades ja külades muret ja ka rõõmu valmistab. Millest räägivad pereisad ja – emad, töökad või töötud mehed ja naised, nende lapsed, tuttavad ja naabrid. Oluline on seegi, millest nad ei räägi, sest olen harjunud inimesi tähelepanelikult ja heatahtlikult kuulama. Nende valimiste eel olen erakordselt palju saanud uut teada, või kinnitust kunagistele teadmistele. Seega targemaks. Hindan kohtumiste juures ennekõike inimeste võimet teda huvitavatest teemadest asjalikult ja liigsete emotsioonideta rääkida. See loob eelduse konstruktiivseks dialoogiks ning sageli kujundab kohalike teemade kaudu poliitiku seisukohti üldriiklike ja rahvusvaheliste küsimuste üle otsustamisel. Selle eest südamlik tänu kõigile, kellega nende valimiste eel olen kohtunud ning veel kohtuda jõuan. Eduka valimistulemuse korral olen aga kindel, et minu professionaalne huvi ja tähelepanu Järva- ja Viljandimaa elu ja inimeste vastu üksnes süveneb.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar